|
gumaradhâ
RO:grămadă de pietre … Dictsiunar Armãn-Romãn Data DB:35711>2014-05-14 22:31:05.859717 »
aradhã
aradhã (a-rá-dhã) sf arãdz (a-rắdzĭ) – unã cu aradã1
T.Cunia Dictsiunar-a-Limbãljei-Armãneascã vedz: aradã1arãdhãpsescu1
arãdhãpsescu1 (a-rã-dhãp-sés-cu) (mi) arãdhãpsii (a-rã-dhãp-síĭ), arãdhãpseam (a-rã-dhãp-seámŭ), arãdhãpsitã (a-rã-dhãp-sí-tã), arãdhãpsiri/arãdhãpsire (a-rã-dhãp-sí-ri) – unã cu arãdãpsescu1
T.Cunia Dictsiunar-a-Limbãljei-Armãneascã vedz: arãdãpsescu1arãdhãpsescu2
arãdhãpsescu2 (a-rã-dhãp-sés-cu) (mi) arãdhãpsii (a-rã-dhãp-síĭ), arãdhãpseam (a-rã-dhãp-seámŭ), arãdhãpsitã (a-rã-dhãp-sí-tã), arãdhãpsiri/arãdhãpsire (a-rã-dhãp-sí-ri) – unã cu arãdãpsescu2
T.Cunia Dictsiunar-a-Limbãljei-Armãneascã vedz: arãdãpsescu2arãdhãpsiri1/arãdhãpsire
arãdhãpsiri1/arãdhãpsire (a-rã-dhãp-sí-ri) sf arãdhãpsiri (a-rã-dhãp-sírĭ) – unã cu arãdãpsiri1
T.Cunia Dictsiunar-a-Limbãljei-Armãneascã vedz: arãdãpsiri1arãdhãpsiri2/arãdhãpsire
arãdhãpsiri2/arãdhãpsire (a-rã-dhãp-sí-ri) sf arãdhãpsiri (a-rã-dhãp-sírĭ) – unã cu arãdãpsiri2
T.Cunia Dictsiunar-a-Limbãljei-Armãneascã vedz: arãdãpsiri2arãdhãpsit1
arãdhãpsit1 (a-rã-dhãp-sítŭ) adg arãdhãpsitã (a-rã-dhãp-sí-tã), arãdhãpsits (a-rã-dhãp-sítsĭ), arãdhãpsiti/arãdhãpsite (a-rã-dhãp-sí-ti) – unã cu arãdãpsit1
T.Cunia Dictsiunar-a-Limbãljei-Armãneascã vedz: arãdãpsit1arãdhãpsit2
arãdhãpsit2 (a-rã-dhãp-sítŭ) adg arãdhãpsitã (a-rã-dhãp-sí-tã), arãdhãpsits (a-rã-dhãp-sítsĭ), arãdhãpsiti/arãdhãpsite (a-rã-dhãp-sí-ti) – unã cu arãdãpsit2
T.Cunia Dictsiunar-a-Limbãljei-Armãneascã vedz: arãdãpsit2arãdhar
arãdhar (a-rã-dharŭ) sm, sf, adg arãdharã (a-rã-dha-rã), arãdhari (a-rã-dharĭ), arãdhari/arãdhare (a-rã-dha-ri) – unã cu arãdar
T.Cunia Dictsiunar-a-Limbãljei-Armãneascã vedz: arãdararãdhãrichi/arãdhãriche
arãdhãrichi/arãdhãriche (a-rã-dhã-rí-chi) sf arãdhãrichi (a-rã-dhã-ríchĭ) – unã cu arãdãrichi
T.Cunia Dictsiunar-a-Limbãljei-Armãneascã vedz: arãdãrichiboatsi/boatse
boatsi/boatse (bŭá-tsi) sf bots (bótsĭ) –
1: vrondul tsi s-avdi cãndu omlu dishcljidi gura sh-alasã vimtul s-treacã prit coardili-lj tsi s-aflã tu gushi; zghic, zghicut; vrondul tsi s-fatsi (sh-ureaclja poati s-lu avdã) cãndu treamburã unã coardã (dit gusha-a omlui, di avyiulii, sh-multi alti soi di lucri);
2: sutsata tsi u fatsi un niho, cu un altu niho tsi-lj s-uidiseashti sh-asunã mushat la ureaclji; ih, niho, miludii;
(expr:
1: bag boatsea = nchisescu s-aurlu; butsescu;
2: grescu cu boatsi; alinai boatsea = grescu cu boatsi vãrtoasã, aurlu;
3: nj-si-acatsã boatsea = nu pot si zburãscu ghini (cã u-am boatsea avãrgãsitã, avrãhnjisitã), zburãscu vrãhnos;
4: pri un grai, pri unã boatsi = tuts dzãtsem unã soi, cu unanimitati;
5: nu scot nitsiunã boatsi = tac sh-nu dzãc tsiva, stau tãcut;
6: am unã boatsi mushatã = cãntu mushat;
7: tsãn boatsea la cãntari = tsãn niholu;
8: trag boatsea = lundzescu boatsea)
{ro: voce, strigăt; sunet; acompaniament}
{fr: voix, cri; son; accompagnement}
{en: voice, shout; sound; accompaniment}
ex: boatsea njicã sh-gura mari (angucitoari: tufechea); boatsi nu-ari sh-multi greashti (angucitoari: cartea); boatsi-aratsi tu pãduri (angucitoari: chiprul); boatsea al Toli bumbunidzã; sh-umplu cãmpurli di bots (zghicuri); easi nveasta, bagã boatsea
(expr: scoati zghicuti, aurlã); cloputi bãtea cu bots (ihuri) ãntunicati; la cãntitsli fãrshiruteshti, un cãntã, altu talji cãnticlu, sh-alantsã tsãn boatsea
(expr: tsãn niholu); cãntic cu bunã boatsi (miludii); chipurlu nu-ari bunã boatsi; grea cu boatsi
(expr: grea cu boatsi vãrtoasã, aurlã) tra s-ti avdã; nu scoati vãrã boatsi
(expr: tats, nu dzã tsiva); avea mushatã boatsi (cãnta mushat) ljirtatlu
§ boatsit (bŭá-tsitŭ) sn boatsi-ti/boatsite (bŭá-tsi-ti) – boatsea vãrtoasã, zghicurli shi shclji-murãrli tsi si scot (ma multu di muljeri) cãndu plãngu un mortu (jilescu shi pãrãvulsescu fapti dit bana-a mortului); miryiulog, miryiuloi, miruloyi, cãntic di mortu
{ro: bocet}
{fr: lamentation, complainte, myriologue}
{en: lament, wail}
ex: di iu yin boatsitli aesti?; boatsitli-a ljei ti fãtsea s-plãndzi
§ butsescu (bu-tsés-cu) (mi) vb IV butsii (bu-tsíĭ), butseam (bu-tseámŭ), butsitã (bu-tsí-tã), butsiri/butsire (bu-tsí-ri) – plãngu shi jilescu multu un mortu shi dzãc (cu zghicuri shi shcljimurãri) zboarã tsi aduc aminti tihisiri dit bana-a mortului sh-di-atselj tsi-alãsã dupã el; miryiu-luxescu, mirulyisescu, arãdãsescu, arãdhãpsescu, arãbdãsescu, arãvdãsescu, jilescu, zghilescu, plãngu, cãntu
gumaradhã
gumaradhã (gu-ma-rá-dhã) sf gumarãdz (gu-mã-rắdzĭ) – unã cu gumaradã
T.Cunia Dictsiunar-a-Limbãljei-Armãneascã vedz: gumaradãparadhangalã
paradhangalã (pa-ra-dhán-ga-lã) sf paradhangali/paradhangale (pa-ra-dhán-ga-li) – unã cu paradangalã
T.Cunia Dictsiunar-a-Limbãljei-Armãneascã vedz: paradangalãrãdhãtsinã
rãdhãtsinã (rã-dhã-tsí-nã) sf arãdhãtsinj (a-rã-dhã-tsínj) – unã cu rãdãtsinã
T.Cunia Dictsiunar-a-Limbãljei-Armãneascã vedz: rãdãtsinãzghilescu
zghilescu (zghi-lés-cu) vb IV zghilii (zghi-líĭ), zghileam (zghi-leámŭ), zghilitã (zghi-lí-tã), zghiliri/zghilire (zghi-lí-ri) –
1: bag unã boatsi sãnãtoasã (tra s-mi-avdã cariva ma ghini, s-lji grescu tsiva, s-lu ncaci, s-lu-acljem s-yinã, etc.); zgljescu, strig, astrig, aurlu, huescu, hulutescu;
2: scot unã boatsi lungã sh-vãrtoasã tsi tsã lja urecljili sh-a curi iho poati si s-avdã di diparti; vãzescu, vãxescu, vuzuescu;
3: plãngu multu trã un mortu (cu zghicuri shi shcljimurãri); butsescu, jilescu, miryiuluxescu, mirulyisescu, arãdãsescu, arãdhãpsescu, arãbdãsescu, arãvdãsescu, plãngu, cãntu
{ro: chiui, striga, răsuna, rezona; boci}
{fr: crier, pousser des cris; résonner, retentir; pleurer, (se) lamenter}
{en: shout, yell; resound, reverberate; lament, wail}
ex: lala cãrteashti sh-teta zghileashti (angucitoari: brava shi cljiitsa); tsi zghileashti (plãndzi) ashi ficiorlu?; nu lj-easti arshini di zghileashti ashi?; plãmshu, zghilii ma nu feci tsiva; nu zghilea cã va ti-avdã lumea; zghilescu (aurlã, arãsunã) muntsãlj shi lãilji cãnj; cari zghileashti, lucru nu bitseashti; ea bãgats di lu zghilits (jilits); s-lu zghilim (miryiuluxim) Fetlu cu jali; lj-u intrã pri zvercã cu ciumaga shi-lj zghilea (sh-lj-aurla); acatsã di zghileashti cãt putea; acãtsarã lumea si zghileascã di tuti pãrtsãli; bãgã sã zghileascã cu boatsi, sã s-deapirã; atsia di-atsia zghilea, cãt lu ncãpea gura; di pri bunili, zghili cu boatsi; zghileashti di tsi-arupi inima; acãtsarã s-plãngã shi sã zghileascã di fricã; s-veadã tsi ari di zghileashti ca turbatã; bãgã botsli si zghileascã, si-sh frãngã mãnjli; s-aspãre multu shi vru si zghileascã
§ zghilit (zghi-lítŭ) adg zghilitã (zghi-lí-tã), zghilits (zghi-lítsĭ), zghiliti/zghilite (zghi-lí-ti) –
1: tsi easti scos din gurã cu boatsi sãnãtoasã; zgljit, strigat, astrigat, aurlat, huit, huhutit;
2: tsi easti grit cu un vrondu lungu a curi iho s-avdi di diparti; vãzit, vãxit, vuzuit;
3: (mortul) tsi easti plãmtu shi jilit (cu zghicuri shi shcljimurãri); miryiuluxit, mirulyisit, arãdãsit, arãdhãpsit, arãbdã-sit, arãvdãsit, butsit, jilit, plãmtu, cãntat trã jali
{ro: strigat, răsunat, rezonat; bocit}
{fr: crié, poussé des cris; résonné, retenti; lamenté}
{en: shouted, yelled; resounded, reverberated; lamented, wailed}
§ zghiliri/zghilire (zghi-lí-ri) sf zghiliri (zghi-lírĭ) – atsea tsi s-fatsi cãndu cariva zghileashti; zgljiri, strigari, astrigari, aurlari, huiri, huhutiri; vãziri, vãxiri, vuzuiri; miryiuluxiri, mirulyisiri, arãdãsiri, arãdhãpsiri, arãbdãsiri, arãvdãsiri, butsiri, jiliri, plãndzeari, cãntari