|
dhãscãlit
dhãscãlit (dhãs-cã-lítŭ) adg dhãscãlitã (dhãs-cã-lí-tã), dhãscãlits (dhãs-cã-lítsĭ), dhãscãliti/dhãscãlite (dhãs-cã-lí-ti) – unã cu dãscãlit
T.Cunia Dictsiunar-a-Limbãljei-Armãneascã vedz: dãscãlitdhãscãlescu1
dhãscãlescu1 (dhãs-cã-lés-cu) (mi) vb IV dhãscãlii (dhãs-cã-líĭ), dhãscãleam (dhãs-cã-leámŭ), dhãscãlitã (dhãs-cã-lí-tã), dhãscãli-ri/dhãscãlire (dhãs-cã-lí-ri) – unã cu dãscãlescu1
T.Cunia Dictsiunar-a-Limbãljei-Armãneascã vedz: dãscãlescu1dhãscãlic
dhãscãlic (dhãs-cã-lícŭ) sm, sf dhãscãlitsã (dhãs-cã-lí-tsã), dhãs-cãlits (dhãs-cã-lítsĭ), dhãscãlitsi/dhãscãlitse (dhãs-cã-lí-tsi) – unã cu dãscãlic
T.Cunia Dictsiunar-a-Limbãljei-Armãneascã vedz: dãscãlic