|
disgãibat
disgãibat (dis-gãĭ-bátŭ) adg disgãibatã (dis-gãĭ-bá-tã), disgãibats (dis-gãĭ-bátsĭ), disgãibati/disgãibate (dis-gãĭ-bá-ti) – scriari neaprucheatã tu-aestu dictsiunar; vedz dizgãibat
T.Cunia Dictsiunar-a-Limbãljei-Armãneascãdisgãibedz
disgãibedz (dis-gãĭ-bédzŭ) (mi) vb I disgãibai (dis-gãĭ-báĭ), disgãibam (dis-gãĭ-bámŭ), disgãibatã (dis-gãĭ-bá-tã), disgãiba-ri/disgãibare (dis-gãĭ-bá-ri) – scriari neaprucheatã tu-aestu dictsiunar; vedz dizgãibedz
T.Cunia Dictsiunar-a-Limbãljei-Armãneascãdisgaibu
disgaibu (dis-gáĭ-bu) (mi) vb I disgãibai (dis-gãĭ-báĭ), disgãibam (dis-gãĭ-bámŭ), disgãibatã (dis-gãĭ-bá-tã), disgãibari/disgãibare (dis-gãĭ-bá-ri) – scriari neaprucheatã tu-aestu dictsiunar; vedz dizgaibu
T.Cunia Dictsiunar-a-Limbãljei-Armãneascã