padi1/pade (pá-di) sf pãdz (pắdzĭ) – loc tes (dishcljis) fãrã dzenj shi ohturi pri cari creashti ma multu earbã ti hrana-a prãvdzãlor; pãdinã, padinã, mire, cãmpu;
(expr:
1: muntili (ohtul) padi l-fac = lj-alag locurli tuti, lj-alag muntsãlj (ohturli) dip canda suntu pãdz;
2: mi fac padi trã…= fac tut tsi pot trã…;
3: ti fac padi = ti-aurlu, ti cãtigursescu;
3: padea ohtu shi ohtul padi vai fats = (i) va s-aladz tut loclu, muntsã sh-pãdz; (ii) zbor tsi s-dzãtsi tr-atselj tsi s-alavdã multu;
4: scot tu padi; es tu padi; mi dau di padi = scot (es) tu migdani; aspun (s-aflã, sã nveatsã, s-discoapirã) lucri tsi nu suntu cunuscuti (tsi suntu acrifo);
5: loarã padea = dipusirã, s-arãirã)
{ro: şes, pajişte, padină}
{fr: terrain aplani; plan; terrain en plaine}
{en: field, plane; flat open plain}
ex: unã virviritsã, tuti pãdzli li imnã, pri munti nu s-alinã (angucitoari: xurafea); prãvdzãli pascu tu padi; nã dzuã imnãm pritu padi; easti padi, nu easti munti; din padi pãnã n tser; padea ohtu shi ohtul padi vai fats
(expr: va s-aladz pristi tut loclu, muntsã sh-pãdz); moi lai munte, nj-ti fã padi
(expr: alagã-l tut loclu); padi muntili s-lu-adrãm
(expr: s-lu-alãgãm tut loclu); Muluvishti, nghios, tru pãdz; padi s-featsi
(expr: featsi tut tsi putea s-facã); s-nu mi spunj, s-mi scots tu padi
(expr: s-nu mi prudai, s-nu spunj acrifolu-a meu); s-nu ti dai di padi
(expr: s-nu ti-aspunj, s-nu ti prudai, s-nu esh tu migdani) cã hii featã; nu va ti scot tu padi
(expr: nu va s-aspun acrifolu, mistiryiul a tãu; nu va ti prudau, nu va ti scot tu migdani); nu s-vidzu tsiva tu padi
(expr: nu s-vidzu s-easã tsiva tu migdani); vã featsi padi tu lumi
(expr: vã cãtigursi multu, vã aurlã); ãl mãca lailu-sh, cã s-nu easã tu padi (s-nu si nveatsã, s-nu s-aflã) alihea nã dzuã
§ pãdinã (pã-dí-nã) sf pãdinj (pã-dínjĭ) – loc njic sh-tes fãrã ohturi (cãmpu njic) pri cari creashti di-aradã earbã trã hrana-a prãvdzãlor; padinã, padi, mire, cãmpu
{ro: padină}
{fr: pré en plaine, petit terrain en plaine}
{en: meadow}
ex: dit pãdina (padea) cu gãbjeu; scutea oili prit pãdinj
§ padinã (pá-di-nã) sf padinj (pá-dinjĭ) – (unã cu pãdinã)
§ padi2/pade (pá-di) adv (tu scriarea-a noastrã: di-aradã, zburãrea u-aflãm scriatã altã soi: (i) ãn padi shi n padi: vedz mpadi; (ii) pri padi: vedz pripadi; (iii) di padi: vedz dipadi – tsi easti aproapea di fatsa-a loclui; (loc) tsi nu easti ahãntu nsus (ca altu loc)
{ro: jos, în jos, la vale}
{fr: en bas, aval}
{en: down, downward}
§ mpadi/mpade (mpá-di) adv – pri loc, nghios, ãnghios, nghiosura, ahimura, hima, nhima, pogor, pãgor, pugor; hambla; cãtrã la vali, cãtrã tu cãmpu;
(expr:
1: zborlu-a meu nu cadi mpadi = zborlu a meu easti ascultat, nu easti spus di geaba, va si s-facã tsi dzãc;
2: l-bag mpadi; l-culcu mpadi = (i) lu-ashternu, l-bag ãnghios; (ii) lu zdupunescu di padi, lu-aruc mpadi; (iii) l-vatám;
3: cad mpadi = (i) cad ãnghios; (ii) lãndzidzãscu;
4: nj-bag inima mpadi = nj-si fatsi njilã, mi curmã njila;
5: armãni mpadi ipotisea = s-asparsi ipotisea)
{ro: jos, în jos}
{fr: en bas, sur la terre}
{en: down, on the ground}
ex: stai mpadi (pi scamnu, pat); s-ashtearnã frãndza mpadi (nghios, pri loc); nu s-minã di mpadi, s-nu tsiva di-lj arãtseashti loclu; lo di mpadi (di nghios, di pri loc) unã cheatrã; shadi mpadi (nghios) pi scãndurã; di mpadi pãnã nsus (di pri loc pãnã n tser); s-nu cadã mpadi (nghios); zborlu a tãu ãmpadi nu cadi
(expr: zborlu a tãu easti tinjisit, nu easti arcat geaba, easti ascultat); nj-easti cã s-nu-nj cadã grailu mpadi
(expr: nj-easti cã nu va s-hiu ascultat); canda va lj-armãnã cupia mpadi?
(expr: singurã, fãrã ca s-aibã un tsi s-lji poartã ngãtan?); l-bãgã mpadi
(expr: lu zdupunã mpadi, lu-azvimsi); s-cadã mpadi
(expr: s-lãndzidzascã); trapsi pristi nãs shi-l culcã mpadi
(expr: shi-l vãtãmã)
§ nimpadi/nimpade (ni-mpá-di) adv – tsi nu poati s-shadã tu-un loc; tsi nu lu-acatsã (nu lu-ari) loclu shi s-minã tut chirolu
{ro: fără astâmpăr}
{fr: remuant}
{en: restless}
ex: pitruniclji di nimpadi (tsi nu u-ari loclu, tsi nu shadi tu-un loc)
§ pripadi/pripade (pri-pá-di) adv – (dutsearea-a omlui dit un loc tu altu) cu imarea pri cicioarli a lui (nu ncãlar, nu tu-amaxi, etc.)
{ro: pe jos, cu picioarele}
{fr: à pieds}
{en: on foot}
ex: yinea pripadi (imnãndalui, cu cicioarli); sã s-ducã pripadi (cu cicioarli) ca cãnili; yinea pripadi (pri cicioari); mini earam pripadi, el ncãlar
§ dipadi/dipade (di-pá-di) adv (scriat shi di padi) – aproapea di loc, unã cu loclu, tsi da (agudeashti) di loc, etc.
(expr:
1: l-dau dipadi = (i) lu-aruc (l-zdupunescu) di loc; (ii) urfãnipsescu; (iii) aspun (discoapir, fac si s-aflã) lucri tsi nu suntu cunuscuti, tsi suntu acrifo)
{ro: jos, aproapea de nivelul pământului}
{fr: bas, au niveau de la terre}
{en: down, close to the ground level}
ex: deadi dipadi
(expr: zdupunã, huhuti, arcã mpadi) ficiorlu nica un ou; da pescul dipadi
(expr: l-zdupunã di loc, lu-arcã mpadi); ded dipadi
(expr: u urfãnipsii) casa ntreagã; ded dipadi (aspush tra si s-avdã) tut tsi shteam; cum s-imnã greaca pripadi (cu cicioarli) cu fustãnjli pãn dipadi (lundzi pãnã iu da di loc)?
T.Cunia Dictsiunar-a-Limbãljei-Armãneascã ma multu/ptsãn vedz:
loclu,